riti
Fireset Farrit *Riti*
Oli suvi aastal 1981, äike ja müristas. Ja just suure müristamise ajal paaritati kaks oma aja colliet - Faset ja Fayara *Farru*.
Nii see algaski....
23.september 1981.Farrul sündis 5 kutsikat - 2 tricolour emast (F.Farly ja F.Facille), 1 soobel isane (F.Faier), 1 tricolour isane (F.Farthing) ja viimasena tume soobel emane, kes sai nimeks Fireset Farrit. Fotodel on 1 päevane Riti ema hoolsa pilgu all
ja kõik kutsikad 1 kuuselt.
mõlemad fotod: Virve Käes (Unt)
Riti tuli koju oktoobri viimasel pühapäeval. Ja vallutas jäägitult kõik!
Sohvale sai ta toona ikka vaid pilditegemiseks. Ei pidanud ta lugu sohval koos teistega põõnamisest, küll aga meeldis sinna ronida siis, kui kedagi ei olnud vaatamas. Pisikesest peale oli ta üks nutikas koerahakatis - õppis kõike kiiresti. Kahekuuselt sai ta suure ehmatuse, mis jättis jälje pikaks ajaks - kutsikast jooksis üle üks toonane ida-euroopa lambakoer, mingi halva mõtteta, lihtsalt - kutsik jäi tema jooksuteele miskipärast. Kuid sellest hetkest ei usaldanud Riti enam teisi koeri ja mõnda aega kartis suuremaid tumedaid koeri.
Maailma avastamisega aga tegelesime koos. Sest see maailm, mis avanes mulle läbi kutsika kasvamise, oli samamoodi uus nagu oli see ka kutsikale! Muidugi - minul olid mitmed raamatud juba läbi loetud, mille lugemisega Riti ühel hetkel usinalt tegeles.....
Puhtust hakkas ta väga kiiresti pidama, suur osa oli selles, et vend Jaan sai kutsikaga päeval mitmeid kordi väljas käia. Kui kummikud said esikusse tõstetud, oli selge - saab õue! Ja muidugi tuli ju aidata kummikute jalgapanekul!
Veebruaris 1982 oli Mustamäel kutsikate ülevaatus, kohal olid mõlemad vanemad, pildile jäi ka isa Faset, samuti vend ja õde.
Ei olnud neid hetki palju, kus oleks noort Ritit rahulikult istuma saanud! Palli ja pulgaga oli ta alati valmis mängima...
Riti on saanud juba ligi 9-10 kuuseks....
kõik ülalpool olevad fotod ja slaidid on teinud Jaan Raudoja
Ritiga käisime pea kõikidel tolle aja näitustel, viimasel näitusel 12 aastaselt. Tulemusi oli igasuguseid. Sageli ikka eesotsas. Koeri oli ringides palju, näituste süsteem oli tänasest mitmeti erinev. Kui me alustasime, oli Riti ringides kõige väiksem koer oma noore põlve 59 cm turjakõrgusega, vanusega oli ta veidi madalamaks vajunud - turjast 57 cm, ja siis oli ta juba - kõige suurem! Pärnu näituse pilt on Faseti perenaise Friida Uustalu albumist, esireas on Faset paremal tema kõrval aga tema järglased eri emastelt.
Riti leidis oma ainsa sõbra - Gressu - dressuuriplatsilt. Gres oli ainus koer peale tema oma kutsikate, kellega ta kunagi elus mängis. Kahjuks jäi sõbranna elu lühikeseks...
Nõmme fotoateljees sügisel-talvel 1983.aastal. Dewger Grecenda omanik oli Helin Kasuk.
Riti on pildil 2 aastane ja Gres peagi saamas 2 aastaseks.
Ritile meeldisid jalutuskäigud mere ääres. Igal aastaajal.
fotod: Kaja Raudoja
26.märtsil 1994.aastal oli Tallinnas briti karjakoerte erinäitus, kus kohtunikuks Inglismaalt Stella Clark. Ja sel näitusel esines Riti viimast korda - 12,5 aastaselt. Unikaalseks tegi näituse aga see, et seal esines korraga 4 põlvkonda! Piltidel ongi rivistunud - vasakpoolsel emased: Riti tütar Rica (Reval Fireside Black Farthest-flower), Rica tütar Emma (Fairytale Golden Ema), Emma tütar Kris (Fireside Flowery Fay); ja parempoolsel liitub ka isane, Krissu vend Fireside Flibbertigibbet. kaamera oli Kaire Trei käes
Riti ei olnud mitte ainult suurepärane ema oma kolmele pesakonnale, vaid ta kasvatas ka üles Krissu.
Riti oli kõrge vanuseni väga reibas ja liikuv, pildid on tehtud Mustamäe metsas suvel 1993.
Üks puupulk paneb kõik hüppama, ka noorukese lühikarvalise collie Krõõda (Scandyline Abstract Dream, omanik Kaire Trei).
Riti oli koos minuga nii palju, kui vähegi võimalik. Ta oli kaasas tudengipõlves Saaremaa suvepraktikatel ja Neeruti suusalaagris, ning sõprade juures külas Eestis, Soomes, Leedus. Viljandis sõprade juures olime Ritiga viimast korda suvel 1994.
foto: Leena Lindblad (kennel Kirmix, Soome)
Kõige viimane pilt on Ritist tema 13.sünnipäeval - koos talle kingituseks toodud 12 viinerist kaelakeega - ühe nimelt suutis ta enne kaelaehte kaela saamist ära napsata....
foto: Lea Aljas
18.märts 1995. Riti aeg sai täis väga ootamatult - saatuslikuks sai äge emakapõletik, kahjuks jäi operatsioon hiljaks ja nii ta kliinikus puhkama jäigi. Tiina Toometi kliiniku loomaarst Elina Lasseron ja assistent Helin Kasuk tegid kõik, et aidata. Ja ma meenutan tänuga seda rasket laupäevast päeva kliinikus, kus nad pidid kõige rohkem hoopis - Riti perenaist aitama....
13,5 aastat. Pikk ja samas nii lühike aeg! Nende aastate jooksul muutus elus palju. Palju rohkem, kui siin kirjas ja piltidelt näha. Sõnadest ei piisa....
Kübeke Ritit on kõigis mu colliedes. Nii on ta ikka veel olemas....
©Kaja Raudoja
